Maxim Shilole meeldib väga reisida. Ta on käinud Uus Meremaal ja Tailandis, kuid sel ajal, kui rahvusvahelised piirid koronaviiruse tõttu suleti, otsustas ta oma sõbraga uurida Eestit. Kuna pandeemia kõige hullem episood on tõenäoliselt lõppenud, on tänavatel tunne, et elu polegi muutunud.

Väga vähesed kannavad maske ja igas vanuses inimesed kogunevad gruppidesse, et nautida Baltimaade suve. Inimesed soovivad kodust lahkuda ja ka meedia toetab valitsuse üleskutset kodumaistele reisidele. Koos oma sõbra Madis Birkiga naudib Tallinnast pärit Shilo Narva kirdeosas jõe ääres asuvas Roro baaris õlut. See on nende esimene kord Narvas, valdavalt venekeelses linnas Venemaa piiril.

Paljud noored spetsialistid, näiteks Shilo ja Birk, kes töötavad tehnoloogia, rahanduse ja turunduse valdkonnas, pole kaotanud oma tööd, kuna nad said koronaviiruse ajal töötada veebi teel ja naudivad nüüd sisereise kogu riigis. Nädalavahetustel on instagram täis väljasõite metsa, järveäärsete hotellide külastusi, veetegevusi, seda kõike Eestis. Kui lennufirmad hakkasid pileteid müüma, siis ostsin kohe piletid Lvivi ja Berliini, kuna Eesti pole minu jaoks piisav, ütles Shilo.

Madal suremus

Arvestades seda, et Eestis elab balti riikidest kõige vähem inimesi ja peaaegu 40% elanikest on vaniuses 50 ja vanemad, kehtestas Eesti ranged karantiini meetmed juba märtsi alguses COVID-19 esimestel avastatud juhtumitel, sulgedes piirid, koolid ja kõik ebaolulised ettevõtted.

Suremus koronaviirusest Eestis on 4%, kokku 69 surma, mis on sarnane Leeduga, mille rahvaarv on kaks korda suurem kui Eestis, samas Lätis on suremuse näitaja 2%, Hispaanias üle 11%, 14 % Suurbritannias ja 18% Prantsusmaal.

Sel ajal, kui vanadekodudes esines mitmeid puhanguid, haiglad olid masendatud ja ka üle koormatud, paljudes maakondades esines vähe juhtumeid,kuid kahekordse numbriga. Mai lõpust piiranguid hakati leevendama ja need ettevõtted, mis elasid viiruse üle alustasid uuesti tööd, inimesed, kes soovivad reisida uurivad praegu oma koduriigi ilusaid kohti. Majandusele ja psühholoogilisele heaolule tekitatud kahju ulatust on endiselt raske hinnata.

Depressiooni sümptomid

Tallinna ülikoolis ajavahemikus 20. aprill kuni 11. mai viidi läbi küsitlus 1252 inimese seas, kes on vanemad kui 18 aastat:

• 30% vastanutest näitasid depressiooni sümptomeid – ärevust, uneprobleeme, suurt alkoholi tarbimist
• 41% madalama sissetulekuga vastajatest kogesid depressiooni sümptomeid tõenäolisemalt kui 25–26 vastajat, kelle sissetulek jäi samaks või suurenes.
• Ettekandes märgitakse, et etniline identiteet mängis rolli ka depressiooni sümptomite leevendamisel. 40% venekeelsetest vastajatest koges depressiooni sümptomeid tavalisest rohkem, võrreldes 29% eestikeelsete vastajatega, kuid küsitluses osales ainult 199 venekeelset vastajat võrreldes 1 053 uuringus osalenud eestlastega.

Vägivalla kasv suhetes

Eriolukorra esimese kuuga sai politsei 398 perevägivalla teadet ja juba aprilli esimesel nädalal oli perevägivalla teated 286, see on kolmekümne võrra rohkem kui mullu samal perioodil. Eesti statistikaosakond, valitsusasutus, mille peamine ülesanne on anda usaldusväärne ja objektiine teabe Eesti majandusliku, demograafilise, sotsiaalse ja keskkonnaseisundi ning suundumuste kohta riigiasutustele, äri- ja teadusringkondadele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ja üksikisikutele teatas, et ei kogu andmeid koduvägivalla kohta Eestis, kuid see on globaalne trend ja mõned nimetavad seda „pandeemiaks pandeemias”. Kriisipsühhoterapeut ja kogukonna “Aitab vaikimisest- Eesti” (Break the Silence – Estonia) looja Sasha Hartmani sõnul on perevägivalla olukord väga segane. “Füüsiliste kontaktide piirangud toimivad ühelt poolt ründajate huvides, kuid teiselt poolt mõjutavad ka tugevalt andmete kogumist. Minu kogemuse kohaselt palusid naised abi veebruaris ja märtsis ning katkestasid seejärel kontakti. Ja alles nüüd hakkavad nad naasma, kuid mitte kõik, ”ütles Hartman.

Naistel ja noortel on suurem tööpuudus

Airi Mitendorf sotsiaalministeeriumi võrdõiguslikkuse osakonnast kinnitas ajakirjale Witness Europe, et vähenenud on ellujäänute arv, kes otsivad abi isolatsiooni meetmete kombineerimise tõttu ja ei soovi nakkuse kartuse tõttu kasutada meditsiini teenuseid. Kogu maailmas uuritakse töötuse mõju perevägivallale varasemate kriiside ajal. Eestis on naiste ja noorte tööpuudus suurem kui meeste seas, mis muudab nad vägivalla suhtes haavatavamaks. Royal Holloway (Londoni ülikool) majandusosakonna professor Jonathan Wadsworthi ja Tanya Wilsoni tehtud uuring näitas olulisi soolisi erinevusi: rohkem töötuid mehi seostatakse väiksema väärkohtlemise esinemisega, samas aga naised, kellel on kõrgem töökoha kaotamise risk on suurema tõenäosusega koduvägivalla ohvrid. Üks võimalik seletus sellele on see, et naised jäävad suurema tõenäosusega suhtesse, sest nad arvavad, et kannatuse korral on kaotus väiksem kui kaotus, mida nad oleksid kannatanud, kui suhe lõppeks.

Seda seisukohta toetavad Hartmani asutatud liikumine “Break the Silence – Estonia” või “Aitab vaikimisest- Eesti” ja muud Facebooki feministlikud lehed. Naised räägivad nii anonüümselt kui ka oma nime all oma rahalisest võimetusest katkestada füüsiliselt või psühholoogiliselt vägivaldsed suhted. Samuti väljendavad nad pettumust ebatõhusate [tugiteenuste] osas. Mitendorf ütles, et “statistika näitab, et Covid-19 ja sellele järgnenud kriis mõjutasid Eesti tööturgu. Pere- ja soolise vägivalla statistika ei näita veel Eesti olulist tõusu ei vägivallajuhtumite ega teadete arvu osas.” Mitendorf lisas, et “Eesti sotsiaalkindlustusamet on määranud kohalike omavalitsuste kaudu naistele täiendavate varjupaikade paigutamise võimalused ja tuvastanud vabatahtlikud reservid, et vajadusel täiendavat abi pakkuda.” Küsimusele, kuidas valitsus tulevikus naisi aitaks, teades, et sügisel võib juhtuda veel üks erakorraline seisukord, pakkus Mitendorf välja koodisõnade laiendatud kasutamise, mida mõned peavad ebaõigeteks ja isegi ekslikeks, näiteks, kuidas saaks ohvreid aidata.

Eesti kehtestab diginomaadi viisa

Teises sektoris on Eesti saavutanud rahvusvahelise maine oma e-residentsuse programmi ja usaldusväärse digitaalse infrastruktuuri abil. Valitsus jätkab selles suunas uuenduste tegemist, et meelitada ligi uue reisijate gruppi. Juunis toetas Eesti valitsus 2009. aasta välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõud, et luua nomaadiviisaks nimetatav digitaalne viisa, mis võimaldab erinevates riikides sageli töötavatel inimestel Eestis viibida ja töötada. Muud riigid, mis pakuvad nomaadidele sarnaseid digitaalseid viisasid: Saksamaa, Costa Rica, Norra, Mehhiko, Portugal ja Tšehhi.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE, mida peetakse ultranatsionalistlikuks parteiks) siseminister Mart Helme ütles intervjuus Eesti Rahvusringhäälingule (ERR): „Digitaalsed nomaadid pakuvad kaupe ja teenuseid tarbides riigile olulist väärtust ning avaldavad sellega positiivset mõju kohalikele ettevõtetele. ”

Talentide ümberpaigutamisega tegeleva ettevõtte Jobbatical direktor ja kaasasutaja Karoli Hindriks ütles, et sellise otsuse tagajärgi on keeruline ennustada, kuid Eesti siseministeeriumi esialgsete hinnangute kohaselt võib nomaadide jaoks digitaalse viisa saada umbes 1800 inimest. Valitsuse sõnul panustavad need nomaadid riigi majandusse kümneid miljoneid eurosid ning viisa võimaldab riigis lühiajalist ja pikaajalist viibimist.

“Nomaadi digitaalne viisa tugevdab Eesti kui e-riigi mainet ja võimaldab Eestil olla tõhusam rahvusvahelisel tasemel. Samuti edendatakse elektrooniliste lahenduste eksporti Eestist, mis on eriti oluline praegusest majanduskriisist taastumiseks,” sõnas Helme. Nomadiviisa saamise kriteeriume ei ole veel avaldatud ja pole veel selge, kes sellest kasu saab. Praegune rahandusminister ja Mart Helme poeg Martin Helme ütles 2013. aasta mais telesaadetes: “Meie sisserändepoliitikal peaks olema üks lihtne reegel: kui olete mustanahaline, siis sõitke tagasi sinna, kust tulite.” See võib selgitada seda, miks eeldatav arv digitaalseid nomaate selle uue programmi kasutamiseks on nii väike.

Valitsuse kriitikud ütlesid, et valitsuse laenatud raha kulub valitsuse jooksvateks kuludeks, igapäeva kuludeks, sotsiaalkuludeks, aga ka ametnike palkadeks. Kuid eestlased ja enam kui 70% töötavast elanikkonnast, kes tuginevad tööturuteenuste sektorile, peavad veel nägema selget plaani, kuidas hilinenud majanduslikud tagajärjed likvideeritakse peale suve ja rahvusvaheliste reiside võimalikku mõju saab ilma piiranguteta tunda. Shilo kohta ütleb ta, et ta ei hooli tulevikust. “Noorena ei tunne ma lihtsalt, et viirus võiks mind mõjutada, ja seetõttu olen pigem valmis minema ja tegema kõik, mida tahan.”